ei tohi

E I T O H I E I T O H I E I T O H I E I T O H I E I T O H I E I T O H I E I T O H I E I T O H I E I T O H I E I T O H I E I T O H I E I T O H I E I T O H I E I T O H I E I T O H I E I T O H I E I T O H I E I T O H I E I T O H I E I T O H I E I T O H I E I T O H I E I T O H I E I T O H I E I T O H I E I T O H I E I T O H I E I T O H I E I T O H I E I T O H I E I T O H I E I T O H I E I T O H I E I T O H I E I T O H I

Ei ole lihtsalt vaja.

Nädalavahetus oli iseenesest tore, seekord õnnestus isegi väljaskäimine päris hästi.. Erinevalt näiteks eelmisest nädalavahetusest eksole. Reedel käisime tapperis kuribände kuulamas Mailiga. Konsa oli jumala kõva ja ma isegi ei andnud kellelegi molli, kuigi tahtmine oli küll päris metsik.. Laupäeva hommikul ärkasin Maili juures, endiselt suht purjus ja läksin sõidueksamit tegema. Ei õnnestunud. Wow. Polnud ammu nii kohutavalt sõinud, huvitav miks? Laupäeva õhtul tuli Mari meie juurde ja veenis enda meelest täiesti surnud minu endaga polymeri osoonile. Tuhat tänu talle selle eest, no ikka ammu polnud nii head diskensit olnud. Sjuuper. Pühapäeva magasin maha ja õhtul mängisime Kilduga köögis KeyQuesti. Yeeaahh..

Täna ma ei viitsi. Kuigi ma ei tea, mida. Iseenesest on nii, et kella viieni olin koolis, koju jõudes tegin süüa, õppisin ja nüüd lähen ilmselt magama. Homme peab haiglaselt vara ärkama. Kuhu jäi mu elu?

Ahjaa. Charlie the Unicorn dubstep remix ownib.

Ah kurat

Tänane päev pole mulle juba ärkamise hetkest saadik meeldinud.

eiviitsi

See nädal ei ole ka päris okei olnud. Nädala alguses ma otsustasin, et oleks õige aeg raskelt haigeks jääda. Jätsin isegi kolmapäeval kooli minemata, et kodus puhata ja normaalsemaks saada. Väga ei õnnestunud. Võib-olla sellepärast, et komapäeval oli ju vaja Tapperisse ka minna. Polnudki ammu akustikal käinud. Kummaline oli. Jõudsime Kilduga kohale ja rahvast oli nagu küll ja küll, aga kõik olid kained. Ebaloogiline.

Neljapäeval olin jälle ilusti külmetunud (tapperi viirus?), kuid läksin sellegipoolest kooli. Päris nõme oli. Päeva parim uudis oli see, et reedel polegi vaja kooli minna (no tegelikult oleks olnud, aga nojah..) ja võib rahulikult õhtul juua ja Muksi sünnipäevale minna Tapperisse. Juua jõudsime küll, aga sünnale näed ei jõudnud.

Reede hommikul oli mul aga see-eest nii võluvalt kohutav olla, et ise ka ei usu. Aga me saime üle mõnesaja aasta jälle Mariga kokku, niiet elus püsimise vaev tasus end igati ära. Jaa! Hirmus armas on ta ikkagi. Ülejäänud päev läks lihtsalt kuidagiviisi mööda. Õhtul poleks küll enam uskunud, et kuhugi lähme, aga südaöösel siiski hakkasime sättima ja jõudsime Kilduga veel kella kahe ajal rockstarsi linna kõige suremate luuserite sekka. Ma oskan jälle hinnata Protesti või Tapperi dj'sid, kes lihtsalt oma mäkkbuuke kokku jooksutavad iga natukese aja tagant, sest no see rockstarsi disko.. Ah ma ei tea. Naljakas oli see, et kui me mingi nelja või poole viie ajal koju jõudsime, siis koridoris tuli me majaomanik Urmas meile vastu. Wtf? Ta nägi umbes sama asjalik välja kui me ise.

Nüüd on siis laupäev ja ma lihtsalt ei viitsi. Mul on nii kopp ees koguaeg väsinud ja tüdinud olemisest. Õhtul on pm plaan jälle Tapperisse minna. Mingi niisama chillimise üritus. Oh rõõmu. Ma ei viitsi, aga kodus lakke vahtida ka ei viitsi. Midagi ei viitsi. Ma peaks vist jälle oma emodele mõeldud happy-pill'e võtma hakkama. No ma olen nii tüdinud, et ma ei oska enam heas tujus olla. Not my usual cheerish self at all.

Aga nüüd ma hakkan õppima. Arhitektuurse graafika konspekt on vaja korda teha, et saaks homme Kadile ka selgitada, kui ta tuleb siia, et mulle mehaanikat õpetada, sest ma ju olin liiga haige, et tunnis käia. Hurrraaa.

No hirmsasti oleks vaja, et keegi nüüd mu tuju heaks teeks.

Ka minul on Tapperist mällar vol 482

Ma olen kogu nädala nii väsinud olnud. Koolipäevad olid nii pikad, et koolist koju jõudes ei suutnudki enam midagi asjalikku teha. Reedel oli esialgne plaan Rock Cafesse minna, aga selgus, et tegu oli lastepeoga ja see oleks tõenäoliselt läbi saanud enne, kui me oleks kohale jõudnud. Kui see plaan ära langes kadus mul ka igasugune viitsimine üldse midagi teha. Sellegipoolest käisime Mailiga veel von krahlis odavat jooki ja head pidu nõudmas. Ülihea diskens oli. Järgmine hommik jõudsin sellele vaatamata sõidutundi. Korra sõitsin teelt välja lumehunnikusse, aga sellegipoolest arvas Igor, et ma peaks eksamile minema. Kildu jõudis ka pärastlõunal tagasi. Siis käisin mina veel kõigepealt Liisu sünnipäeval, kus ma üritasin veenda kõiki veel Tapperisse tulema, aga edutult. Me läksime siiski. Tantsu spetsiaal meid jälle alt ei vedanud, küll aga Kalle macbook. Tantsida sai siiski kõvasti, juua veel rohkem, draamat ja uusi tutvusi samuti ning ma ei kujuta ette, kuidas ma suutsin nii palju öö jooksul suitsetada. Täna magasin jälle õhtuni ja nüüd on ikka crap olla. Külm ka.

Niipalju siis nädalaahetusest. Järgmine nädal tuleb vist jälle selline, et me põhimõtteliselt elame Tapperis.

Mh

Mul ei ole tegelikult midagi tarka öelda.

Kõik inimesed on vist ikkagi ühesugused. Vähemalt aeg-ajalt. Erinevatel aegadel. Ja valesti loomulikult.

Ja ma olen meeletult väsinud, aga see on ennekõike selle süü, et mind sunniti jälle trenni tegema. Ja ma olen külmetunud. Pea on nohust paks, mõtelda ei taha. Tahaks toas kindaid kanda, sest mu sõrmed külmetavad. Vinguda tahaks ka, aga tegelikult polegi sellest hullu, et ma iga päev mingi kella viie või kuue ajal õhtul koolist koju jõuan. Vähemalt senikaua, kuni peale seda enam midagi kodus õppima ei pea. Aga põhimõtteliselt mul on tunne, et ma elan koolis.

Second day

.. ja juba ma ei saa aru, miks inimesed ennast üldse windowsiga piinavad.

Aga tegelikult. Ei ole viitsinud blogida. Midagi suurt pole toimunud ka. Nädala ma vist sisuliselt magasin maha. Eile käisime Mailiga protestis. Seda polnud päris ammu juhtunud. Veidikene hirmutab mõte järgmisest nädalast ja peadpööritavast tunniplaanist, aga sisemas ma tean, et tegelikult ma mõtlen asja hullemaks. Vähemalt ma loodan, et see on nii.

Ja jep, ma olen elus. Jällekord.

Koomapalat

Appi! Ma olen koomas. Mul on uut kõvaketast vaja. Miks kõik halvad asjad nii korraga juhtuvad just.. Selleks, et mulle tõestada, et ma võin veel veidi õnnetum olla?

Unetu

Ma lihtsalt ei saa magada enam. Okei, praegu on päev, aga öösiti. Mitu-mitu ööd juba pole und lihtsalt. Vedelen voodis, mõtlen oma mõtteid ja pm ootan, millal äratuskell helisema hakkab. Ma peaksin surmväsinud olema juba. Kui nüüd magama püüaksin minna ja see ehk isegi õnnestuks, poleks sellest ka mingit tolku, sest no öösel ma ikkagi magada ei saaks. Mis mul viga on?

Mu pea on täidetud mingite vestlustega, mis kunagi aset pole leidnud. Nii on see tegelikult minu mäletamist mööda alati olnud. Kas see on selle hind, et ma nii endasse tõmbunud olen? Siis on tore teada, et ma ei hakka hulluks minema. Olen seda alati olnud. Kõik kontrolli all.

Ja kas ma nüüd ei saagi enne magada, kui ma vabanen vähmalt osadest kõigist nendest ütlemata asjadest? Küsimustest, mida ma pole küsinud, ning nüüd tänu sellele vastuseid ei tea. Ning üritan mingi lõputu arutluste ringiga oma peas neid lahendada, selle asemel, et normaalse inimese kombel magada. Ma lubaks endale, et ma hakkan siis sellega tegelema, kuid juba selle mõtte juures hakkan hoopis iseendale vastu ja karjun mõttes, et ei, ma ei taha probleeme tekitada. Mkm. Keeldun. Tunnen, et olen seda niigi palju teinud. Eile näiteks. Justkui tegin algust, kuid see viis vaid edasi uue kümnekordse hulga asjadeni, mis ikkagi ütlemata jäid. Neetud. Surnud ring. Võib-olla peabki nii olema. Eks tegelikult peaks ju see ka normaalne olema, et suurem osa asju jääbki välja ütlemata. Sest need pole olulised. Ehk ma siis ei oska valida.

Jah, ma olen viimasel ajal liiga palju Ghost Whispereri vaadanud, aga ma arvan, et kui ma nüüd juhuslikult surma saaks, siis ma käiks veel terve igaviku maa peal ringi, esitaks miljoneid küsimusi ja ahastaks, et keegi mind ei näe ega kuule.

Igastahes - olen omadega ummikus. Ma ei saa mõtlemist vältida ka ju, sest ma ei saa lihtsalt otsustada, et ma ei üritagi magada. Kamoon. Mul on muud kohustused ka.

Nimelt on mul nüüd siis eksaminädal. Esimest korda ülikoolis. Ja mul on üks eksam. Hurraa. Ma olin tubli ja muudes ainetes on kõik tehtud. Joonestamises pidi nkn pm kogu klass eksami tegema niiet ei tunne end selle pärast vähem tublina. Täna oli konsultatsioon ja kaks asja, miks ma ülesande lahendamisega nii kaua aega viitsin, olid see, et ma pidin teistele selgitama, mida ma juba teinud olen ja miks, ning see, et ma vahtisin seda paberit ja lihtsalt ei viitsinud. Uskumatult laisaks olen muutunud nende puhkusenädalatega. Praegugi meeldib mõelda pigem, et teeb neljapäeval selle eksami kuidagi ära ja siis on veel üks vaba nädal. Ehk Kadi paneb mulle homme mõistuse pähe, kui ta minu juurde õppima tuleb. Ta ikka oskab asjade pärast muretseda palju paremini kui mina.

Ja ma ei saa aru, mis toimub. Meil on siin mingi laager. Üleeile tuli Kristina siia. Eile lisandusid Siim ja Maili ning täna tuleb Kildu. Kas keegi tahab veel meie juures elada? Mul ei ole tegelikult midagi kellegi vastu, aga peale paarinädalast üksinda korteris lonerdamist on see lihtsalt liiga šokiteraapia.

Eelmine aasta

Umbes detsembri keskel arutasime selle Mariga ilusti läbi. Siiamaani pole viitsinud kirja panna.. Ei tunne endal survet, aga iseenda pärast võib ka.

1.Mida tegid 2009 aastal sellist, mida sa varem teinud ei ole?
Ma sõin elus esimest korda burksi. Ausõna. Kanepit tegin ka, aga need ei olnud omavahel seotud.

2. Kas pidasid oma uusaastalubadusi ja teed neid järgmiseks aastaks?
Ei andnud vist ühtegi lubadust. Ei eelmisel ega üle-eelmisel aastal.

3.Mis riike külastasid?
Läti, Leedu, Soome, Rootsi ja veel palju Soomesid ja Rootsisid.

4.Mida tahaksid 2010 aastalt, millest tundsid puudust 2009. aastal?
Tahtsin stabiilset kodu, aga selle (loodetavasti) ka sain nüüd. Mis ma ikka tahan. Rohkem aega palun. Mul on tunne nagu oleks surm juba silme ees.

5.Mis kuupäev aastast 2009 sööbib sinu mällu ja miks?
1. veebruar ja 2. aprill on ainsad kuupäevad, mis meelde on jäänud, isegi kui vbla mõni teine sündmus ka väga oluline oli.

6.Mis oli su aasta suurim saavutus?
Läksin ülikooli?

7.Milline oli su suurim ebaõnnestumine?
Lasnamäele tagasi kolimine kevadel, Kunstiakadeemia

8.Kas vaevlesid haiguse või vigastuse käes?
Ainult külmetamise ja pohmellide. Ja no tervis pole kunagi mul hea olnud just.

9.Mis oli parim asi, mille ostsid?
Raske öelda, aga kui ma eelmine aasta otsustasin, et see oli IAMX'i konsa pilet siis see aasta võis see olla HCSS oma..

10.Kelle käitumine vääris tähelepanemist?
Olen egoistlik, aga kõige rohkem üllatasin ehk ma ise.

11.Kelle käitumine tekitas masendust?
Ah kes see ikka tahab oma nime siin lugeda.

12.Mille peale sa raiskasid kõige rohkem raha?
Korteri üürid, kommunaalid, sissemaksed.. Remondivärgendused. Peod ja alkohol.

13.Mis tekitas kõige enam põnevust?
Mis on põnevus?

14.Mis lugu jääb sulle alatiseks meenutama aastat 2009?
Ei tea. Kings Of Leon või ükskõik, mis asi, mida MTV2 vahetpidamata mängis.

15.Võrreldes eelmise aastaga oled sa:

I. õnnelikum või kurvem? vist siiski õnnelikum.

II. kõhnem või paksem? kõhnem? vähemalt kõik väidavad mulle pidevalt seda

III. rikkam või vaesem? rahalises mõttes vaesem

16.Mida sa sooviksid, et oleksid rohkem teinud?
Raamatuid oleks võinud küll rohkem lugeda

17.Mida sa sooviksid, et oleksid vähem teinud?
Oodanud seda hetke, kui ma "kohe võtan selle asja nüüd käsile"

18.Kuidas veetsid jõulud?
Isa, Liisu ja Priiduga Lasnamäel

19.Kuidas veetsid aastavahetuse?
Tapperi ees, suits näpus ja ühe raketi nägin vist ka ära

20.Kas armusid 2009 aastal?
Jah

21.Kui mitu ühe-öö suhet?
Blah

22.Millised olid su lemmiktelesaated?
Black Books, Two and a Half Men, The Mighty Boosh, Simpsonid & Ghost Whisperer

23.Kas vihkad praegu kedagi, keda sa eelmisel aastal ei vihanud?
Ma olen väga kuri ja vihkan kogu aeg kogu inimkonda.

24.Milline oli parim raamat mida lugesid?
Ma loen iga aasta Dorian Gray'd ja ikka see on parim raamat. Ja Mari reklaamipropaganda mõistete raamat ka loomulikult.

25.Mis oli su suurim muusikaline avastus?
Dima õpetas mind A7X M.I.A. algust mängima aga ma unustasin ära juba.

26.Mida sa väga tahtsid ja ka said?
Ma ikka veel ootan, millal mu soovid täituma hakkavad ükskord. Tegelikult.. sõltumatuse sain.

27.Mida sa väga tahtsid aga ei saanud?
Oh jah.

28.Mis oli su selle aasta lemmik film?
Ma ei ole kindel, kas selle nimi oli "Taken", aga hea film oli.

29.Mida sa tegid oma sünnipäeval ja kui vanaks said?
20 sain, Rabarockil olin nagu tavaliselt

30.Milline asi/sündmus oleks teinud su aasta veel mäletamisväärsemaks?
Reisida oleks tahtnud kuhugi kaugemale

31.Kuidas kirjeldaksid oma 2009. aasta riietumisstiili?
I'll wear black until I find something really dark.

32.Mis hoidis sind mõistuse juures?
Õppimine tõenäoliselt

33.Millisest kuulsusest unistasid enim?
Ei, unistada ma küll ei oska.

34.Milline poliitiline sündmus liigutas sind enim?
Mina ja poliitika või.. ?

35.Kellest tundsid puudust?
Nendest jobudest, keda ei olnud olemas, kui vaja oli.

36. Kes oli parim inimene, kellega tutvusid?
Hehe, oleneb mida tutvumiseks lugeda. Aga mõned kursakaaslased on igastahes ka üllatavalt ägedad.

37.Parim elu õppetund aastal 2009?
See ei olnud minu jaoks uudis, aga ma kuidagi sain endale palju selgemaks selle, et viimane asi, mida elus vaja on, on probleemide iseeneslik tekitamine, või inimesed, kes seda teevad.

Oh jätke mind rahule

Ma olen Lasnamäel. Miks ma pean alati pahaseks saama, et minuga konstantselt ei räägitaks ja mulle kõike ei pakutaks? Jess, nüüd mul on jälle halb olla sellepärast. Blah.

Ja The Rev. Nuuks. Ei puutu küll väga minusse, aga no siiski. Kahju. Väga-väga kahju. Ülimalt andekas mees oli. Et mis siis edasi..?